View source for Zero UI


== Sissejuhatus ==
Antud kirjatöö eesmärgiks on anda ülevaade Zero UI’st (eesti keeles null kasutajaliides)
Vaatleme täpsemalt, et mis on Zero UI, millised on eri Zero UI suhtluse tüübid, kuidas Zero UI muudab disaini, kus on Zero UI täna, mida me selleks vajame, miks liigume Zero UI poole ja Zero UI tulevik üldiselt.
Seega kui mõni neist teemadest peaks huvi pakkuma , siis soovitame antud kirjatöö kindlasti läbi lugeda ja ehk saab nii mõnigi küsimus ammendava vastuse või veelgi parem viib diskussiooni edasi.

== Mis on Zero UI ==
<p>Ütleme ausalt, me oleme sõltuvuses. Me näeme maailma läbi oma mobiiltelefoni ja veedame suure osa päevast pea käes oleva ekraani poole suunatuna, vajutades ja lohistades asju ristkülikukujulisel taustvalgusega ekraanil. Inimesed, kes istuvad meist teisel pool lauda, pole kunagi olnud kaugemal kui praegu, kui trükime 280 tähelist sõnumit Twitteris, et saata seda kellelegi teise maailma otsa. Inimesed sõltuvad ekraanidest alustades sellest, milline on ilm kuni selleni välja, mida tellida õhtusöögiks. Meie ja meie silmade õnneks liigub disain uues suunas, ning aina enam vaadeldakse seda, kuidas me saaksime masinatega suhelda nii, et me ei peaks ekraanides enam kinni olema. (3) <br>
Heas või halvas mõttes on suur hulk disaini tänapäeval nähtav. See on igati loogiline, sest kõige olulisemad seadmed, mida me igapäevaselt kasutame omavad ekraane. Aga kuna asjade Internet ümbritseb meid juba seadmetega, mis suudavad kuulda meie sõnu, ennustada meie vajadusi, tajuda meie liigutusi, siis mida see kõik tähendab disaini tuleviku seisukohalt, eriti kui need ekraanid ära kaovad? Üks esimesi, kes Zero UI’st oma mõtteid avalikult jagas oli Andy Goodman, kes on Fjordi grupi director ning ta tegi seda San Francisco SOLID konverentsil. (1) <br>
Uus paradigma, mida kutsutakse, mitte just kõige asjakohasemalt Zero UI’ks, on kasutajaliidese disaini üks valdkondadest. Selle eesmärgiks on tuua muutus graafilisse kasutajaliidesesse, millega me harjunud oleme ning muutma seda, kuidas me suhtleme ja käitume tehnoloogiaga endaga. (3) <br>
Zero UI puhul ei ole tegelikult tegu uue ideega. Kui oled kunagi kasutanud muusika kuulamiseks Amazon Echo’t, vahetanud kanaleid lehvitades Microsoft Kinect’ile või paigutanud enda koju Nest termostaadi, siis oled juba kasutanud seadet, mida saab käsitleda kui Zero UI mõtteviisi. Kõik tuleneb sellest, et tahetakse saada võimalikult kaugele puutetundlikust ekraanist ning suurendada kommunikatsiooni meid ümbritsevate seadmetega palju loomulikumal viisil: info edastamine puudutustega, arvuti nägemisvõime, häälkäsklused ja tehisintellekt. Zero UI ongi disainielement nende kõigi tehnoloogiate jaoks kuna need kõik on seotud sellega, milleks me kutsume asjade Interneti. (1) <br>
Zero UI puhul on tegu terminiga, mis hõlmab endas ekraanivaba kogemust, see katab ära häälkäsklused, liikumise tuvastamise jne. Nende kõigi eesmärgiks on panna arvuti vastama inimese kehakeelele ja kõnele, mitte, et inimene peaks õppima suhtlema arvuti keeles ning neil kõigil seadmetel ei ole kasutajaliidest selle traditsioonilises tähenduses. (2) <br>
Kui vaadelda arvutiajalugu, mis algab Joseph Marie Jacquard kudumismasinaga 1801. aastast, siis on alati pidanud inimesed suhtlema masinatega väga abstraktsel, keerulisel viisil. Aja jooksul on need meetodid muutunud vähem keeruliseks: perfokaart andis teed masinkoodile, masinkood käsureale, käsurida graafilisele kasutajaliidesele. Kuid masinad siiani sunnivad meid suhtlema süsteemidega neile sobivad viisil, suheldes süsteemide keeles. Järgmiseks sammuks ongi see, et masinad mõistaksid meid meile sobivatel tingimustel, tuvastades meie sõnu, käitumist ja liigutusi. See ongi see, mida Zero UI endast tegelikult kujutab. (1)
</p>

== Zero UI eri tüüpi suhtlused ==
<p>Zero UI võimaldab disaineritel hõlbustada kasutajate kasutusmugavust uue taseme suhtlusega kasutades selleks erinevaid kasutajaliideseid nagu näiteks hääle tuvastus ja kontroll, kompamine ja žestid ning palju muud. Need kasutajaliidesed võimaldaksid realistlikumat ja inimlikumat kogemust kasutajale. Alljärgnevalt vaatleks neid eri kasutajaliideseid täpsemalt. (8)
</p>

=== Häälkäsklused ja häältuvastus ===
<p>
[[File:Amazon-Echo.jpg|200px|thumb|left|Pilt 1. Amazon Echo]]
Selles protsessis tunneb tarkvara või seade ära inimese hääle ja instruktsioonid ning annab sellele vastavalt vastuse või teeb mingi kindla tegevuse. Kui kasutaja küsib küsimuse või ütleb tarkvarale mingi käsu ja vahend tunneb kasutaja päringu  ära, siis seade reageerib sellele vastavalt. Et kasutajale aga õige vaste anda, peab süsteem olema piisavalt tark, et mõista kasutaja sõnu, fraase ja silpe. (8) <br>
Vestluse UI disainimine vajab põhjalikku kasutaja uuringut, mõistmaks seda, kuidas kasutajad oma lauseid või käske loovad. Suurim katsumus on hääle tuvastusel ja kontrolli süsteemidel mõista piirkondlikku slängi ja dialekti. Zero UI põhised süsteemid tunnevad ära ilmeid ja fraase, mõistes kasutaja eemärki, motivatsiooni ja soove. Parim näide täna häältuvastuses ja kontrollist on Siri ja Amazon Echo. (8)
</p>

=== Haptiline tagasiside ===
<p>
[[File:haptic.jpg|200px|thumb|right|Pilt 2. Apple watch]]
Tegemist on taktiilse tagasiside tehnoloogiaga, mis kasutab ära kompimismeelt, mõjutades kasutajat jõudude, vibratsioonide või liigutuste kaudu (7).
Näiteks kasutab seda täna Apple Watch, kus kasutaja tunneb oma käel vibratsioone, kui sõnum saadetakse. See on kantavate tehnoloogiate vallas aina populaarsemaks muutumas. Näiteks annavad erinevad fitness träkkerid ja nutikellad kasutajale erinevaid teateid edasi. Lähitulevikus võetakse see kasutusse ka nutiriiete puhul. (8)
</p>

=== Kõikeümbritsev ===
<p>
[[File:rabbit.jpg|200px|thumb|left|Pilt 3. Nabaztag Rabbit]]
Kõikeümbritsevad seadmed loovad silla digitaalse ja füüsilise maailma vahele. Need töötavad nägemise põhimõttel, kus sa ei pea avama ühtegi teavitust ega aplikatsiooni. Kogu suhtlus on omavahel ühenduses ja pakub lehitsemisevaba kogemust. (8) <br>
Kuna täna ei suudeta uusimate tehnoloogiate ja kasutaja pidevalt muutuva infovajadusega sammu pidada, siis ei ole nende eluiga aga väga pikk. Need seadmed võimaldavad kasutajal ligi pääseda mingitele teatud detailidele ja informatsioonile. Headeks näideteks on täna Chumby and Nabaztag Rabbit. (8)
</p>

=== Žestidel põhinevad kasutajaliidesed ===
<p>
[[File:gesture.jpg|200px|thumb|right|Pilt 4. Project Soli - radar on a chip]]
Need on ühed naturaalseimaid suhtlusviisid, mis võeti kõigepealt kasutusse mängude maailmas. Parimateks näideteks on siinjuures Microsoft Kinect, Think Wii ja PlayStation Move. Need võimaldavad kasutajatel siduda oma tegevusega rohkem emotsioone ja füüsilist ruumi kui lihtsalt nuppudel põhinevad käsklused. (8) <br>
Žestidel põhinevad seadmed lubavad meil tegevusi teha ja informatsioonile ligi pääseda ilma, et peaks ekraani otseselt puutuma. (8) 
</p>

=== Kontekstiteadlikkus ===
<p>
[[File:context.jpg|200px|thumb|left|Pilt 5. Domino app]]
Kontekstiteadlikud aplikatsioonid ja seadmed võimaldavad kasutajate vajadusi ette ennustada ja läbi selle võimaldada neile ka lihtsam füüsiline ja digitaalne kasutajakogemus, kuna eemaldab kõik suhtluse lisakihid. Selle parimateks näideteks on Apple AirPod ja Nest Thermostat. (8) <br>
Kasutades seadmetes või asukoha infos sensoreid saame disainida uue generatsiooni kontekstuaalseid kogemusi, mis pakuvad pigem lihtsamat kui keerukamat suhtlust. (8) <br>
Need on kõige arenenumad suhtlustüübid ja palju muud ja uut on veel tulemas. Samaselt Zero UI kontseptsioonile on see alles arendusstaadiumis. Niipea kui see trend muutub lihtsasti implementeeritavaks, on meil veel lisaks mitmeid avant-garde seadmeid ja tooteid saadaval, mis lihtsustavad veelgi seda, kuidas kasutajad erinevate appidega ilma ekraane katsumata suhelda saavad. (8)
</p>

== Kuidas Zero UI muudab disaini ==
<p>
Zero UI esindab disainerite jaoks täiesti uut dimensiooni, millega maadlema peab hakkama. Kui hetkel on see, mida kasutajad üritavat teha, lineaarne – ennustatav töövoog, siis Zero UI jaoks peavad disainerid mõtlema sellele, mida kasutaja üritab hetkel kõikvõimalikes töövoogudes teha. (1) <br>
Võtame näiteks häälkäsklused. Hetkel on hääletuvastus programmid Amazon Echo ja Siri küllaltki lihtsad programmid: kasutaja küsib küsimuse „Kes on USA neljas president?“ või annab korralduse „Helista abikaasale“ ning seade käitub vastavalt ühele konkreetsele käsule. Aga kui küsida Siri käest „SMSi mu abikaasale neljada USA presidendi nimi ning ütle mulle, kes on viies?“ ning siis saad alles tunda, kuidas Siri käskluse käes vaevleb. Selleks, et ehitada teenuseid ja seadmeid, mis suudaksid tõlgendada jätkuvate korralduste ahelat, peavad disainerid mõtlema mittelineaarselt. Nad peavad olema võimelised ehitama süsteeme, mis on võimelised kohalduma kõigega käigu pealt. See on nagu mängiks 3D male – tuleb mõelda eemale lineaarsest töövoost ja lähemale mitmedimensioonilisele mõtteprotsessile. (1) <br>
Disainerid teevad hetkel tööd sellistes programmides nagu InDesign ja Adobe Illustator, kuid Zero UI mittelineaarsed disainiprobleemid vajavad hoopis teistsuguseid tööriistu ja oskuseid. Andmete laiendamine saab olema disainerite suurimaks väärtuseks, neist peavad saama eksperdid teaduses, bioloogias, ja psühholoogias, et luua selliseid seadmeid, mida juhiti ekraanide kaudu. Näitena võib tuua televiisori, mis tuvastab liigutustega antud korraldusi. Sõltuvalt sellest, kes seisab teleka taga, võib ka liigutus, millega soovitakse heli valjemaks panna, olla erinev – neljakümne aastane, kes on kasvanud üles analoogses maailmas, üritab ehk vajutada kujuteldavat helinuppu õhus, samal ajal kui millenniumi laps ehk näitab pöialt üles suunas. Seega peab Zero UI seade omama ligipääsu suurele hulgale käitumuslikutele andmehulkadele ning omama võimekust neid andmeid dekodeerida käigu pealt. Seadmed peavad omama oskust õppida meie igapäevastest käitumismustritest. (1)
</p>

== Zero UI täna ==
<p>
Selleks, et mõista selle muutuse vajalikkust, vaatleme, milline on meie suhtlus hetkel tehnoloogiaga. Enamik meist suhtleb seadmetega igapäevaselt kasutades selleks graafilist kasutajaliidest. Graafiline kasutajaliides (GUI) on liidese tüüp, mis laseb kasutajatel suhelda elektrooniliste seadmetega läbi graafiliste ikoonide ja visuaalsete indikaatorite nagu näiteks sekundaarne märge, mis on vastandiks tekstipõhisele kasutajaliidesele, mida juhiti läbi trükitud korralduste ja teksti navigeerimise. See on see, mida me näeme, kui kasutame mobiile ja arvuteid, et sooritada erinevaid ülesandeid. (3) <br>
GUI elab ekraani sees, nõudes kasutajal sisestada midagi hiire/klaviatuuri kombinatsioonil või vajutades ja lohistades midagi puutetundlikul ekraanil, selleks, et edastada informatsiooni seadmesse. Kui aus olla, on kasutajaliides teinud suure arengu võrreldes sellega, milline see originaalis oli, aga minna on veel pikk tee, et pakkuda parimat kasutuskogemust just neile, kes seda kõige enam kasutavad. Me laeme alla lõputul hulgal erinevaid aplikatsioone ja vajutame liiga palju ekraanile, et teostada enda igapäevaseid tegevusi. Õnneks on disainerid ja arendajad fokuseerinud probleemi ja toonud välja huvitavaid muudatusi, et aidata meid selle probleemiga. See ongi Zero UI, järgmine samm inimese-arvuti suhtluse evolutsioonis. (3) <br>
Täna võime näha juba samme Zero UI suunas Voice-only UI korral ehk siis häälkäsklusi kasutavate seadmete ja süsteemide korral.
</p>

== Häälkäsklused ja ekraanitu UI ==
<p>
Zero UI võib tunduda meile esialgu raskesti haaratav, kuid häälkäsklused on juba kasutusel. Apple tutvustas Sirit aastal 2011 ja sellest ajast on ka Google ja Microsoft Apple jälgedes käinud. Alguses oli see tehnoloogia loomulikult üsna primitiivne, kuid see on tänaseks väga palju edasi arenenud. Eelmine aasta oli häälkäsklusega töötavatel süsteemidel sõnalise eksimuse väärtuseks vaid 6.3%. See on umbes sama palju, kui inimestel ka kõnekeeles. Siin tuleb mängu Zero UI. Seni oleme vajanud masinatega suhtlemiseks erinevaid abivahendeid, nagu puutetundlikke ekraane, klaviatuure ja hiiri, kuid nüüd saame masinaid kasutada ka ainult häälega. (4) <br>
Üheks suurimaks saavutuseks häälkäsklustega kontrollitavate süsteemide hulgas oli Amazon Echo. See on alates väljalaskeaastast 2015 olnud suureks hitiks ning juba sama aasta jõuludeks oli see olemas ligi 4% kõikidest Ameerika majapidamistest. See oli oma kodu automatiseerimises vaid üks esimesi samme. (4) <br>
2016. aasta novembris tutvustas Google oma lahendust Google Home. Lisaks tuli Microsoft välja oma häälkäsklusega kasutatava süsteemi Cortona’ga ning  Apple oma HomeKit’iga, mis võimaldab kodudes häälkäsklusega erinevaid tegevusi teha: panna tuled põlema, lukustada uksi ja kommunikeerida muude nutiseadmetega. (4) <br>
Hääl ei toimi iga kasutusjuhu jaoks, kuid sobib kasutamiseks näiteks autodes ja kodu automatiseerimises. Seda on hea kasutada lühikesteks infovahenduseks ja küsimustele, millel on absoluutne vastus, vastamiseks. (5) <br>
Näiteks kui soovid leida läheduses mõnda head restorani või teada saada, kes on näiteks Sam Smith, siis Alexaga võtaks vastuse saamine aega vaid 2-3 sekundit. Alternatiiviks oleks see, et otsid oma telefoni üles, avad selle, valid brauseri, vajutad otsingu alale ja trükid sisse “Sam Smith”, ootad kuni lehekülg ära laeb ja siis näed alles tulemusi. See kõik võtaks palju kauem aega, kui seadme käest lihtsalt küsimine. Sellises olukorras on häälkäsklus alati tavalisest UI’st kiirem. (5) <br> 
Häälkäskluste mudelil on ka omad nõrgad küljed. Näiteks võrreldes GUI’ga pole Voice-Only UI kasutajal kõiki valikuid kohe silme ees ning ta peab kõik valikud ja võimlaused endale eraldi meelde jätma. Heaks võrdlusmomendiks on siin näiteks ostunimekiri. Kas ostunimekirja oleks lihtsam meelde jätta siis, kui sulle see telefoni teel edasi antakse või pigem siis, kui näed nimekirja silme ees. (5) <br>
Siin võiks seega väita, et häälkäsklus ei suudaks üksi inimeste koguvajadusi täita ja selleks, et olla tavalisest UI’st efektiivsem, oleks häälkäsklusel siiski vaja ka mingisugust ekraani. Vaid kombinatsioon audio ja visuaalsetest lahendustest looks kasutajakogemuse vaates parima tulemuse. (5) <br>
Seni kuni AI kasutajaliidesed ei suuda inimesi täielikult mõista, ei saa ka rääkida veel Zero UI’st. Näiteks ei saa suhtlus Siriga enam mingist suhtlustasandist sügavamale minna. Kui tahame aga suhelda sügavuti, siis sellega ei saa ainult häälkäslkusi kasutades hakkama isegi praegu olemasolevas AI’d.
</p>

== Mida Zero UI jaoks vaja läheb? ==
<p>
Zero UI pole veel disain, millega me tänapäeval päris tuttavad oleme. Meie senised sarnased lahendused nagu Siri, Alexa või Google Home võimaldavad meil küll mitmeid käsklusi sarnaselt tavalisele inimkommunikatsioonile edasi anda, kuid ei võimalda meil minna välja arendajate loodud piiridest. Mida on meil vaja, et Zero UI saaks reaalsuseks? <br>
Kõige alustalaks on loomulikult inimene ise. Tänased lahendused pole suutnud meid Zero UI’ni veel viia, mis paneb mõtlema, kas praegune tehnoloogia suund on õige? Tänapäeva inimene on harjunud juba olemasolevate lahendustega ning püüab neid võrdlemisi efektiivselt ära kasutada. Uudishimu, soov leida uusi lahendusi ja oskus läheneda probleemidele mõnest teisest vaatevinklist, on aga see, millele peaksime rohkem panustama, sest Zero UI nõuab dünaamilisemat lahendust kui ükski seni tuntud iseõppiv süsteem või AI(Artificial intelligence). <br>
Innovaatilise lahenduse väljatöötamine (uurimine ja arendamine) vajab aga tihti rohkem tööd, kui esialgu tundub. Kiputakse arvama, et innovaatiline idee tuleb ühelt targalt inimeselt või ühest meeskonnast, kes kaob hetkeks lavakardinate taha ning siirdub siis uuelaadse lahendusega - kuid päris nii see ei ole. Innovatsioon luuakse läbi innovatiivse keskkonna ja inimeste gruppidega erinevatest valdkondadest. Isegi kui idee on olemas, on vaja veel sinna taha tugevat meeskonda, rohkeid töötunde ning loomulikult tasu, et lisaks uudishimu rahuldamisele saaks ära elada ka. Hea näide sellest on Elon Musk, kelle SpaceX’i ja Tesla Motors projektides oleks peaaegu raha otsa saanud, kuid Eloni enda kirg, tema meeskondade motiveeritus ja talent suundis Eloni neisse oma raha investeerima ning müües samal ajal oma visiooni investoritele ja klientidele, suutis ta ka klientides nii palju uudishimu luua, et seoti end seejärel mitmeaastaste lepingutega, mis võimaldas Musk’il oma kirega edasi minna. (9) <br>
Kui leida õiged inimese ning allokeerida neile uurimus ja arendustöödeks piisav ressurss, on järgmiseks sammuks Zero UI tehnoloogia välja töötamine praktikas. Zero UI väljatöötamiseks on vaja luua tehnoloogia, mis on iseõppiv, et süsteem õpiks inimesest aru saama, mitte vastupidi. Tänapäeval on loodud juba mitmeid komplekseid AI süsteeme, mis on näidanud kui lähedal me Zero UI arendamisele oleme. Üks nendest on näiteks AlphaGo, mis on arvutiprogramm, mis mängib lauamängu Go. AlphaGo oli 2015 aasta oktoobris esimene programm, mis võitis professionaalseid Go lauamängu mängijaid (10). Tuntuks on saanud  AlphaGo võitlus 18-kordse maailmameistri Lee Sedol’iga (Google DeepMind Challenge Match), kus AlphaGo võitis viiest mängus neli. (11) <br>
AlphaGo teeb eriliseks tema algoritm Monte Carlo tree search. See teeb oma käigud teadmiste järgi, mille on õppinud masinõppe käigus – täpsemalt tehisnärvivõrku kasutades. Tehisnärvivõrkude eelis on see, et neile ei pea suuri ja keerulisi protsesse konkreetses matemaatilises formaadis kirjeldama, vaid seda saab vaadata kui universaalset musta kasti, mis suudab leida peaaegu iga süsteemi jaoks ligikaudse lahenduse või ennustuse. (12) <br>
Sama lahendust kasutavad tänapäeval ka Siri ja Alexa, mis annab alust arvata, et just tehisintellekti edasiarengud on need, mis meid Zero UI realiseerimiseni võivad viia. 
</p>

== Miks liigume Zero UI suunas? ==
Zero UI on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud termin, mis tähistab uut arengusuunda disainis. Iga areng on seotud aga mingi probleemiga, mida püütakse lahendada. Mis on see probleem, mida Zero UI lahendab ja mis viitab sellele, et järgmine disainisamm on just Zero UI? <br>
Viimased aastakümned on täis üüratuid saavutusi tehnoloogiavaldkonnas, sealhulgas on kasutusele võetud televiisorid, arvutid, internet ja nutitelefonid, milleta uuem generatsioon enam päevagi ette ei kujuta. Samas on sealjuures tekkinud ka trend, et vanem generatsioon ei ole uutest lahendustest nii vaimustuses ning ei vaevu uuenäolisi vidinaid vabatahtlikult kasutusele võtma. Näiteks on Ameerikas 75- kuni 79-aastaseid internetikasutajaid üle 20% vähem, kui 70-aastaseid kasutajaid, kellest niigi juba üle 30% interneti üldse ei kasuta. (13) <br>
Loomulikult on üheks mõjuriks siinkohal ka terviseseisund, mis ei pruugi uut lahendust kasutada võimaldada, kuid enamjaolt taandub see hoopis skeptilisele suhtumisele tehnoloogia kasumlikkusesse või tehnoloogia õppimise raskustesse. Kusjuures viimane põhjus on enamuses. (13) <br>
Ainult 18% ütlesid, et tunneksid end mugavalt üksi olles tahvelarvutit või nutitelefoni kasutama õppima ja ligi 77% sooviksid kasutama õppimisel tuge. Isegi kui süsteem on mitmete inimeste poolt kasutatav, on näha, et süsteemi kiire kasutamine pärineb pigem selle kasutusvoogude pidevast läbitegemisest kui selgest ja mugavast disainist. (13)  <br>
Kuigi kasutama õppimise soov võib olla suur, ei ole me suutnud veel muuta seadmed nii arusaadavaks, et inimesed ei tunneks enam tehnoloogia ees hirmu. <br>
Viimaste aastate jooksul oleme aga teinud suuri samme selleks, et võtta süsteemi loomisel arvesse kasutaja arvamus ja mugavus. Me näitame veateadete korral punase logiteksti asemel kasutajale hoopis arusaadavamat veateadet ning selgitame, mis läks valesti - kui hästi läheb, leiab kasutaja ka teatest juhised edaspidiseks käitumiseks. Me anname kasutajale võimalikult vähe ja võimalikult lihtsaid valikuid, et ei tekiks hetke, kus tuntakse, et ükski pakutud valik ei sobi ja edasi enam minna ei oska. Lisaks kasutame kasutajaliidese väljanägemises võimalikult leebeid toone ning sujuvaid animatsioone, et hoida kasutaja rahulikuna ning loodame, et kõik eelnevalt nimetatu võimaldab kasutajal esmakordse kasutamise võimalikult valuvabaks muuta. <br>
Üks keerulisemaid valikuid, mis uue disaini loomisel tuleb teha, on põhielementide valik. Suur osa laialt kasutatavaid elemente on saanud tuntuks läbi suurettevõtete valikute nagu näiteks “burgerimenüü” (Androidi poolt kasutusele võetud kolme horisontaalse kriipsuga ikoon menüü valimiseks), dokumentide salvestamise ikoon, seadete ikoon ning vajutatavate ja mittevajutatavate nuppude väljanägemine jne. Inimesed ei soovi iga uue süsteemi või seadme kasutama õppimiseks uut keelt selgeks õppida, mistõttu neid samu elemente kasutatakse ka sarnaselt teiste disainerite poolt, et võõra UI asemel tekiks kasutajal hoopis äratundmisrõõm. Kui mõni innovaatiline disainer peaks aga otsustama näiteks kuulsa “burgerimenüü” kolme horisontaalse joone asemel kasutada uuenduslikku ikooni kolme vertikaalse kriipsuga, kutsudes seda hot dog’i menüüks, ei saaks see kindlasti palju positiivset tagasisidet, sest inimesed peaksid õppima sama funktsiooni kasutamiseks ära uue ikooni. <br>
Vanem generatsioon on meile näidanud, et uue tehnoloogia kasutamine sõltub suuresti seadme lihtsusest ja kasutajaliidese selgusest. Me püüdleme selle poole, et inimesed ei tunneks enam abitust või aukartust uue seadme või süsteemi ees, vaid et inimene võiks võtta julgelt uue lahenduse kasutusele ning teada, et see töötab temaga koos mitte talle vastu. Pürgides inimese ja masina sümbioosi ja tõelise lihtsuse poole, tundub järgmise  sammuna Zero UI üsna tõenäolisena.    

== Zero UI tulevik ==
Lähitulevikus saame tagasi vaadata arvutitele, klaviatuuridele ja hiirtele ning mõelda, et see kõik tundub nii antiikne. Me muheleme mõeldes sellele, kuidas me vajutasime, klikkisime ja trükkisime selleks, et navigeerida ringi veebis jõuda nii selleni, mida soovisime. <br>
Me oleme uue ajastu sünnimaal, kus on kasutuses juba praegu erinevad lahendused häälkäsklusteks, kantav tehnoloogia ja erinevad žestidega kontrollitavad seadmed, kuid vaatamata sellele on meil veel kaugele minna. Sellega võivad nõustuda kõik, kes on kunagi kasutanud näiteks Sirit või Alexat. Vaatamata sellele, et need lahendused on suureks abiks ja väga intelligentsed, siis ikkagi jääb neil midagi inimese tõelises mõistmises puudu. Üks kurb, kuid hea näide sellest on kunagi palju tähelepanu pälvinud video, kus väike laps palub Alexal mängida digger digger’it. Võite kujutada vaid ette, mis vasteid sealt tuli ja kas Alexa sai aru, mida väike laps selle all tegelikult silmas pidas. (6) <br>
Mis on siis see tuleviku visioon, mida me peaksime ootama? See on üks nähtamatu suhtlus. Kus kasutaja ei vaja arvutit, telefoni, klaviatuuri, hiirt jms. Kasutajad ei pea teadma kuidas leida seda, mida otsivad ega sellele vajutama, klikkima või seda kusagile sisse trükkima, et tulemusi näha. Tulevikus on tehnoloogia ja analüütika arenenud edasi nii kaugele, et kliendi soove tajutakse ette ning edastatakse see talle kiiresti ja temale sobivaimal viisil. (6)  <br>
Brändidel ja turundusega tegelevatel inimestel saab olema suur võimalus luua oma klientidele uusi ja haaravaid kogemusi. See, mis täna tekitab meis WOW-efekti, on tulevikus juba tavaline äri. Brändidel on aeg hakata uurima, millised on alternatiivsed viisid tehnoloogiaga suhtlemiseks, et jõuda ajaga kaasas käia ja jõuda olukorda, kus nad on Zero UI ajastuks valmis. (15) <br>
Zero UI on ultra-moderne versioon AI’st. Peagi on Google Assistant, Siri ja Alexa meile vaid mälestused kallist tehnikamaailma minevikust. Zero Ui võimaldab meil minna edasi ajastusse, kus kasutajad kogevad inimlikumat suhtlust eri süsteemide ja seadmetega. (8) <br>
Eesootav aeg tutvustab meile täiesti uuenduslikke seadmeid, mis omavad endas uusimaid võimekusi hääle tehnoloogias, kõne teaduses, multi-taskingus, ultrahelis ja paljus muus. Lisaks aitab Zero UI laiendada targa kodu kontseptsiooni võimaldades meil juhtida erinevaid koduseadmeid ning palju muud. (8)


== Kasutatud materjalid ==
1. Brownlee, J. (07.02.2015) „What Is Zero UI? (And Why Is It Crucial To The Future Of Design?)“, [WWW] https://www.fastcodesign.com/3048139/what-is-zero-ui-and-why-is-it-crucial-to-the-future-of-design, (12.12.2017) <br>
2. Caffyn, G. (04.01.2017), „WTF is zero UI?“, [WWW] https://digiday.com/marketing/wtf-is-zero-ui/, (12.12.2017) <br>
3. Beaubien, S. (24.08.2016), „What is Zero UI?“, [WWW] https://careerfoundry.com/en/blog/ui-design/what-is-zero-ui/, (12.12.2017) <br>
4. Wasserman, T. (09.03.2017), “Is Your Brand Ready For Zero UI?”,  [WWW] (http://www.cmo.com/features/articles/2017/1/11/is-your-brand-ready-for-zero-ui.html#gs.ks4nCdE), (14.12.2017) <br>
5. Fong, C. (10.05.2017), “Zero UI, Alexa and Google Home; the next era of interaction? or a massive hype?”, [WWW] https://medium.com/@clowster/zero-ui-alexa-and-google-home-the-next-era-of-interaction-or-a-massive-hype-f10c40eab87, (14.12.2017) <br>
6. Invisible Interaction, Zero UI and Our Screenless Future [WWW] https://www.atlantaima.org/invisible-interaction-zero-ui-and-our-screenless-future/ (13.12.2017) <br>
7. Haptiline tehnoloogia, [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Haptiline_tehnoloogia, (14.12.2017) <br>
8. Zero UI: Get Ready For The Screen-Less Future, [WWW] https://blog.intuz.com/zero-ui-get-ready-for-the-screen-less-future/ (14.12.2017) <br>
9. Llopis, G. (07.04.2014), 5 Ways Leaders Enable Innovation In Their Teams, [WWW] https://www.forbes.com/sites/glennllopis/2014/04/07/5-ways-leaders-enable-innovation-in-their-teams/#736166aa8c4c (13.12.2017) <br>
10. AlphaGo, [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/AlphaGo (13.12.2017) <br>
11. AlphaGo versus Lee Sedol, [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/AlphaGo_versus_Lee_Sedol (13.12.2017) <br>
12. Tehisnärvivõrk, [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Tehisn%C3%A4rviv%C3%B5rk (13.12.2017) <br>
13. Smith, A. (03.04.2014), Older Adults and Technology Use, [WWW] http://www.pewinternet.org/2014/04/03/older-adults-and-technology-use/ (13.12.2017)