View source for Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks

=='''Sissejuhatus'''==

Käesolevas artiklis käsitleme alternatiivseid võimalusi IT-alase hariduse omandamiseks. Omal käel infotehnoloogia õppimiseks on loodud eri veebisaite, rakendusi ja programme. Võrreldes ülikoolis või kutsekoolis õppimisega nõuavad siinsed lahendused ehk rohkem enesedistsipliini ja suuremat tahtejõudu, ent samas võimaldavad enamus artiklis välja toodud lahendused valida ise õppetempot ja vajalikud oskused ehk isegi kiiremini omandada. Paljudes programmides ei jää ka tagasiside ja selgitused klassikalisele koolile alla.

=='''Eri keskkondade tutvustused'''==

===Girls Who Code===

Programmi eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet tehnoloogia valdkonnas. Programmi raames korraldatakse kooliväliseid klubisid ning suviseid kahenädalaseid intensiivlaagreid. Usutakse, et just mitmekesisus kultuuri, identiteedi ning arvamuse kohapealt on organisatsiooni tugevus. Tüdrukuid ei valmistata ette vaid tööturule sisenemiseks vaid ka selle juhtimiseks, arendamiseks ning ka täielikult ümber kujundamiseks. Lisaks on üheks väärtuseks ka julgus ning selle all peetakse silmas just vastupidavust ning edasipüüdlikkust. <ref>https://girlswhocode.com/about-us</ref>

Klubid on tasuta, algajatest edasijõudnuteni, mõeldud põhi- ja keskkooliealistele. Klubides saab töötada meeskonnana ning tuleb lahendada arvutiteaduse abil reaalne probleem, mis võib esineda kogukonnas. Saab õppida programmeerimiskeelte aluseks olevaid tsükleid, muutujaid ja funktsioonide mõisteid.<ref>https://girlswhocode.com/programs/clubs-program</ref> Kui klubisid leidub nii USAs, UKs ja Indias, siis intensiivlaagreid korraldatakse vaid USAs ning need on mõeldud keskkooliealistele. Laagrid on hetkel virtuaalsed. Osalejad õpivad läbi projektide tegemise, saavad võimaluse luua endale professionaalset võrgustikku.<ref>https://girlswhocode.com/programs/summer-immersion-program</ref> Uue “sarjana” on kodulehel ülesandeid, mida saab kodus lahendada<ref>https://girlswhocode.com/programs/code-at-home</ref>. Programmis leidub ka College Loops, mis on mõeldud ülikooli astunud naistele, kes on huvitatud üksteise toetamisest ning kellel on soov aidata ka teistel naistel edukalt tehnoloogia alal püsida ja hakkama saada. Kogukonna tunde loob iganädalane kokkusaamine kooliaasta vältel. College Loops pakub võimalust luua suhteid tehnika valdkonna spetsialistidega ning Girls Who Code partneritega.<ref>https://girlswhocode.com/programs/college-loops</ref>

===SoloLearn===

SoloLearni saab kasutada nii veebibrauseris kui rakendusena Androidi või iOSi jooksutavas nutiseadmes. Võimalik on õppida rohkem kui kümmet programmeerimiskeelt ning raamistikku, nii rohkem kui ka veidi vähem tuntumaid, teiste seas näiteks Python, Java, HTML, SQL, Ruby, Kotlin ning Angular + NestJS. Osad kursused on loodud kommuuni liikmete poolt ning katavad ka muud peale programmeerimiskeelte - näiteks on kursuseid, mis on pühendatud Giti ja algoritmide tundma õppimisele. 

SoloLearni puhul on tegemist freemiumiga, kuid premium versioon palju juurde ei anna - kui üksikud reklaamid ei sega, piisab enamasti tasuta versioonist. Kogu teooria on tasuta versioonis saadaval, lisaks on iga teooria osa kohta kontrollküsimus ja iga bloki lõpus on küsimustik ning mõningates keeltes ka lühiülesanne. Igat teooriajuppi on võimalik kommenteerida ning küsimuste korral selgitust paluda. Õppimisele mängulisuse lisamiseks on võimalik teisi kasutajaid kutsuda duellile ning välja valitud keeles vastata piiratud aja jooksul viiele küsimusele - kes rohkem õigesti vastab, võidab. Suhteliselt odava hinnaga pakutavas premium versioonis on lahendatavaid ülesandeid rohkem. Premium versiooni on võimalik 14 päeva tasuta proovida. Iga kursuse lõpetamisel väljastatakse tasuta virtuaalne sertifikaat. Kursuseid on võimalik kasutada internetiühenduseta, erinevalt paljudest teistest freemium rakendustest on SoloLearnis seda võimalik teha ka tasuta kontol. <ref>https://www.sololearn.com/faq</ref>

===W3Schools===

W3Schools.com on veebisait eri veebitehnoloogiate õppimiseks. Saidil saab tasuta omandada baasteadmisi kõigist populaarsematest keeltest. Enim on W3Schools tuntud siiski HTML-i, CSS-i ja JavaScripti poolest, mõned loevad saiti koguni veebiarenduse õppimise standardiks. W3Schoolsi kasuks räägivad saidi lihtne disain, õppijale pakutavad näited ja küsimustikud teadmiste kontrollimiseks. Samas aga võib pakutava materjaliga esineda probleeme: tihti on W3Schools ajast maas, sest saiti haldab suletud grupp inimesi. Ka W3Schools ise tunnistab väikses kirjas lehe lõpus, et “Examples might be simplified to improve reading and basic understanding”, sait lubab küll pidevalt vigasid otsida, kuid ei taga kogu info õigsust. Seetõttu peavad kogenenumad programmeerijad W3Schoolsi algeliseks ning iganenuks, aastaid tagasi loodi sellest probleemist tulenevalt isegi leht W3Fools <ref>https://www.w3fools.com/</ref>. W3Schools pakub ka õppimist tõestavaid sertifikaate väikse eksamitasu eest, kuid need pole üldiselt eriti tõsiseltvõetavad. Seega on W3Schools hea koht, kust algajal tasuta õppimisteekond ette võtta, kuid edasi arenedes ja sertifikaate korjama asudes oleks tarvis edasi liikuda mõnele muule platvormile.

===MDN Web Docs===

MDN Web Docs (varem Mozilla Developer Network) on pidevalt arenev tasuta veebitehnoloogiate ja veebitarkvara õppimisplatvorm.
Saidil on juhendeid HTML-i, CSS-i ja JavaScripti kohta, enda jaoks leiavad midagi nii algajad kui ka edasijõudnud. Baasteadmised on põhjalikult lahti seletatud ning mis algajate jaoks ehk oluline - õpetustes tuuakse näiteid päriselust. Puhta ja kaasaegse disaini kõrval jääb silma, et oluline info on õppematerjalides visuaalselt rõhutatud, samas jagatakse kasulikke näpunäiteid. Teemade hulgast saab leida ka selliseid materjale, millega ülikooli esimesel kursusel kokku puututud on: näiteks Github ja Django, seega paistab MDN silma mitmekesise infoga.

MDN Web Docs tundub olevat ajaga kaasaskäiv ja pidevalt uuendatav, iga lehe lõpus on näha viimaste muudatuste tegemise kuupäev, seega saab kindel olla loetu ajakohasuses. Suurt rolli mängib siin ilmselt avatud kommuun. Tagasiside tundub olevat saidile olulisel kohal, kuid neid sisu probleemidest või dokumentatsiooni vigadest teavitades julgustatakse kasutajaid leitut kohe ise parandama ja niiviisi saidi arendamisest osa võtma<ref>https://developer.mozilla.org/en-US/docs/MDN/Contribute/Feedback </ref>. Seega kaasab sait algajaid hästi programmeerijate maailma.

===Codecademy===

Codecademy on freemium-sorti süsteem programmeerimise õppimiseks. 14 erineva keele õppimiseks on olemas on nii veebisait kui ka mobiilirakendus. Codecademy paistab silma värvilise disaini ja isiksustestiga, mis soovitab kasutaja vastuste põhjal nii eriala kui ka kursuseid. Tasuline Codecademy lisab juurde veidi materjali ja juhiseid ning annab kursuse läbimisel kasutajale sertifikaadi. Codecademy annab õppija kirjutatud koodile silmapilkselt tagasisidet ning pakub ka küsimustikke teooria mõistmise kontrollimiseks. 

Samas kritiseeritakse Codecademy süsteemi tihti seepärast, et see ei juhenda õppijat omandatud oskusi elulistel probleemidel rakendama. Nii jääb omandamata tihti n-ö programmeerija mõtlemine, millele koolides rohkem sihitakse. Codecademy edu seisneb materjali väikeste tükkidena õppijale ette söötmises. See võib aga takistada “suure pildi” nägemist.<ref>https://www.makeuseof.com/tag/4-reasons-shouldnt-learn-code-codeacademy/</ref>
Pidev ülevaade senisest protsessist ja veel õppida jäänud mahust mõjub aga algajale motiveerivalt ning annab programmeerimismaailmast ülevaate.

===EdX===

EdX loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ning Harvardi ülikooli poolt aastal 2012 ning praeguseks kasutab seda üle 20 miljoni õppija. EdXi eesmärkideks on suurendada kvaliteetse hariduse juurdepääsu kõigile ja kõikjale, suurendada õpetamist ja õppimist nii ülikoolilinnakus kui ka veebi teel ning uuringute kaudu õppimise ja õpetamise arendamine. EdX pakub laia valikut, kuid just IT-ga on seotud arvutiteaduse ning elektroonika valdkond. Erinevuseks võrreldes teiste MOOC-i (massive open online course) teenuste pakkujatega on asjaolu, et EdX on mittetulundusühing ning see tegutseb avatud lähtekoodiga platvormil open edX. Tänu sellele saavad koolitajad ja tehnoloogid luua erinevaid õppevahendeid ja anda platvormile uusi funktsioone. <ref>https://www.edx.org/about-us</ref>

Enamasti koosnevad moodulid ettesalvestatud videotest, mis tähendab, et kursuseid saab läbida omas tempos. Lisaks pakutakse täiendavad kirjandust ning õpilastele mõeldud arutelufoorumeid, samuti on ka vajalik teha ära kodused ülesanded ja teised arvestuslikud tööd, näiteks viktoriinid ja eksamid.<ref>https://www.businessinsider.com/edx-overview-faq#how-does-an-edx-class-work?</ref>

Kursus kestab 4 kuni 12 nädalat. Võimalus on valida kahe sertifikaadi vahel: kinnitatud sertifikaat või auavalduse kood. Valides tasuta õppimise, saab kursuse lõppedes auavalduse koodi, mis on tõestus kursuse läbimisest, kuid kraadivormis volitust ei saa. Kinnitatud sertifikaadid algavad aga 50 dollarist, need kinnitavad isikut foto ja isikuttõendava dokumendiga. Kõik saadud rahalised vahendid suunatakse klasside loomiseks ning edX-i täiustamiseks. Kursusel osaledes võib õppevahenditena ette tulla videod, mängulaborid ning isegi ka 3D-virtuaalse molekuli koostaja. <ref>https://worldscholarshipforum.com/et/edx-vs-udemy/</ref>

===Alison===

Alison on tasuta veebipõhine haridusplatvorm, mille asutas aastal 2007 Iiri sotsiaalettevõtja Mike Feerick. Tänaseks on õppijaid on üle 17 miljoni ning neid leidub 195-st riigist. Alison on pühendunud võrdõiguslikkusele ning hariduse kättesaadavusele olenemata soost, asukohast, majanduslikust seisust või muudest segavatest faktoritest, mis võivad õppimist sageli takistada. Alison on oma veebilehel välja toonud, et ÜRO kuulutas 1946. aasta inimõiguste deklaratsiooni artiklis 26, et “haridus on tasuta ...” ning just see avaldus on neid alati inspireerinud.<ref>https://alison.com/about/our-story</ref>

Valida on võimalik kolme variandi vahel: sertifikaadikursus, diplomikursus ning õpperajad. Sertifikaadikursused kestavad enamasti kaks kuni kolm tundi, need pakuvad spetsiifilisi teadmisi ning saadaval on üle 2000 kursuse. Diplomikursuste pikkuseks on kaheksa kuni kümme tundi ning need on spetsiaalselt välja töötatud, et anda ulatuslik ja põhjalik arusaam ainevaldkonnast. Kõige pikema kestvusega on õpperajad, mis võivad võtta 18-20 tundi. Õpperadadega on võimalik arendada oma oskusi, õppides mitmesuguseid seotuid õppeaineid, suurendada oma arusaamist konkreetsest valdkonnast ning õppida aine kohta algtasemelt kuni tasemeni, mis on mõeldud edasijõudnutele.<ref>https://alison.com/about/about-alison-courses</ref>

2017. aastal läbi viidud Alisoni õppurite ja lõpetajate uuring väitis, et üle 50% juhtudest aitas just Alisoni sertifikaat aidata leida tööd või saada edutatud. Alison on ise välja toonud, et nende eesmärgiks on saada suurimaks haridussertifikaadi pakkujaks maailmas, ning kuna igal aastal palkab üha enam tööandjaid lõpetajaid, siis usutakse ka oma eesmärgi täitmisesse üha enam.<ref>https://alison.com/about/accreditation</ref>

===Treehouse===

Treehouse alustas alles üheksa aastat tagasi ning nende eesmärgiks on mitmekesistada tehnikatööstust tänu hästi juurdepääsetavale haridusele, avada uksi, andes inimestele võimalusi oma unistusi ellu viia ning luua püsiv ja süsteemne muutne tehnikas. Treehouse on eraettevõte ning soovikorral saab proovida nädalast tasuta versiooni. Tänaseks on programmeerimist ning disaini kokku õppinud üle 260000 inimese. 
Ettevõte usub, et võrsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse saavutamiseks on vajalik pidev õppimine, kasvamine ja arenemine. Siiski on nad välja toonud, et ees on veel pikk tee minna, kuid ollakse pühendunud parema keskonna loomisele nii Treehouse’is kui ka suuremas tehnikatööstuses. <ref>https://teamtreehouse.com/about</ref>
Saadaval on üle 300 kususe, 278 töötuba ning 24 teemat, mille vahel valida. Hetkel on õpingutel üle 50000 inimese. Võttes kursuseid, on igakuine makse 29.99 dollarit ehk umbes 25€. Tehnoloogiakraadi saamiseks on aga igakuine makse umbes 164€. Soovi korral saab liituda Treehouse foorumitega ning toetava õpilaste kogukonnaga, et saada abi või luua uusi suhteid. <ref>https://teamtreehouse.com/how-it-works</ref>
Kuna mitte kõik ei alusta algusest, on Treehouse loonud küsimustiku, et õppijad saaksid teada oma tõelise taseme. Luues oma tiimi on võimalik valida oma meeskonnale kohandatud õppekava, konsulteerides õppeeksperdiga, kes kuulab ära meeskonna eesmärgid ning soovitab vastavalt kuuldule Treehouse’is leiduvaid kursuseid. Lisaks on e-õppe platvorm loodud nii, et see aitaks meeskonnal interaktiivsete koolituste abil uusi oskusi arendada.<ref>https://teamtreehouse.com/teams</ref>

===Coursera===

Coursera loodi 2012. aastal Daphne Kolleri and Andrew Ngi poolt ning nende visiooniks oli pakkuda elumuutvaid õpikogemusi kõigile. Nüüdseks on see üks juhtivatest veebipõhistest õppeplatvormidest, kuhu õppima on tulnud juba 76 miljonit inimest. Coursera partneriks on üle 200 maailma tippülikooli ja koolitaja ning tänu sellele on võimalik pakkuda kurseid, spetsialiseerumist, sertifikaate ja kraadiprogramme. 
Kui rääkida numbritest, siis Courserast võib leida üle 4600 kursuse, üle 40 sertifikaadi, üle 930 projekti ning 25 kraadi. Õppimine on täielikult veebis kättesaadav ning midagi uut võib õppida nelja kuni kuue nädala jooksul. Kuigi sadu kursuseid on võimalik võtta tasuta, siis ülejäänute eest on vajalik maksta ning hinnad algavad 39 dollarist. Kui on soov omandada konkreetset karjäärioskust, võib läbida mitmeid kursuseid, tegeleda projektidega ning seeläbi saab teenida spetsialiseerumistunnistuse. <ref>https://about.coursera.org/</ref>
Positiivse omaduse poolest võib kiita Coursera ülesehitust. Coursera koosneb nii küsimustikest, lühikestest esseedest kui ka kindlatest tähtaegadest. Enamik kursuseid pakub videoloenguid, mis toimuvad enamasti kaks tundi nädalas. Kiidetakse ka kiire tagasiside saamist, arvestades, et kursustele registreerunute arv võib olla mitmeid tuhandeid. Siiski leidub ka kohti, mida võiks parandada. Välja võib tuua privaatsuse ja kaasõpilaste isiksuse probleemi. Kuna Coursera loobus automatiseeritud hindamisprogrammidest, siis võeti nende asemel kasutusse vastastikuse hindamise süsteem, mis tähendab, et õpilased esitavad hindamiseks oma töö ning vastutasuks peab sama õpilane hindama veel nelja kaasõpilase tööd. Õnneks on nüüdseks privaatsuse probleem lahendatud, kuna kogu hindamine toimub anonüümselt. Tagasisidet halva vastastikuse hindamise süsteemile jagub aga endiselt. Enamasti kurdetakse ülepaisutatud hindamise, väikluse ja kohati ka sadistlikku iseloomu üle. Veel üheks probleemiks on loomevargus. Mitmed õpilased on kurtnud, et kaasõpilased kopeerivad nende tööd. Coursera on võtnud selle vastu kasutusse plagiaadi tuvastamise tarkvarad, kuid probleem on endiselt vägagi aktuaalne. <ref>https://www.teachthought.com/education/coursera-the-good-the-bad-and-the-ugly/</ref>

== '''Kokkuvõte''' ==
 


== '''Allikad''' ==