View source for User:82.131.109.245

Essee 

Käesoleva aine puhul on tegemist väga kasuliku sissejuhatusega esmakursuslasele, mis annab üldise ülevaate nii sellest, kuidas koolist edukamalt õppida kui ka sellest, mis toimub IT maastikul ja kuidas seal edukalt hakkama saada. Üldjuhul puudub äsja õppima asunul selge ettekujutus sellest, kuidas IT sektor täpsemalt toimib ning antud aine raames annavad oma ala spetsialistid erinevate nurkade alt põneva ülevaate. 

Kususe paar esimest loengut olid pühendatud üldise õppekorralduse, eeskirjade ning õppetöösse puutuva tutvustamisele. Neis andsid Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Verendi ning Margus Ernits väga põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on õppetöö koolis üles ehitatud, millistest klubidest on võimalik väljaspool ametlikke loenguid osa võtta ning millisest raamistikust peaks tudeng oma õppeajal lähtuma. Samuti anti ülevaade eetilistest piiridest ning sellest, kuidas hoida nii enda kui ka õppejõu motivastiooni üleval. Tegemist oli väga kompaktse ja kokkuvõtliku ülevaatega, kust tudeng saab enda jaoks kogu vajaliku info selle kohta, kuidas võimalikult edukalt koolis hakkama saada.

Lisaks eelpool kõnelejatele andis Andres Käver oma loengus edasi enda nägemuse üheltpoolt äsjalõpetanuna ning teiselt poolt eduka praktikuna sellest, kuidas saada koolis edukalt hakkama ja samuti ka hilisemas tööelus. Ettevõtjana julgustas ta tudengeid ka seda varianti elus kaaluma ja tõi lisaks erialaste oskuste omandamise tähtsusele välja ka suheteloomise vajalikkuse. Endale jäigi tema loengust eelkõige kõlama mõte, et koolis loodud suhted ning omandatud oskused on edaspidise eduka karjääri alustaladeks. Kui paljud võib-olla loodavad, et reaalteadustes pääseb suhtlemisest, siis paraku see nii ole. Oluline on see iga valdkonnas, kus puutub kokku inimestega.  Lisaks rõhutas ta ka enda ja oma töö väärtustamise tähtsust. Väga sageli ei oska võib-olla äsja keskkoolist tulnud noor veel täpselt hinnata, mis tema oskused rahas mõõdetuna võivad väärt olla ning seetõttu ollakse nõus tegema asju üsna väikese summa eest. See on kindlast koht, millele peaks mõtlema iga IT sektoris töötav inimene ja seda eriti just noor, kellel puudub suurem kogemus, et tema töö saaks ikka alati vääriliselt tasustatud. Mõjutab see ju otseselt kõiki, kes sellest valdkonnas töötavad.

Minu jaoks väga informatiivse loengu pidas Ats Albre Nortalist, kes tutvustas lähemalt antud ettevõtet ja selle poolt pakutud praktikavõimalust ning andis ka praktilisi näpunäiteid, kuidas hankida erialaseid kogemusi, mis aitaksid töökohta leida. Esimese töökoha leidmine on alati keeruline, kuna tööandja üldjuhul eeldab kogemust. Nortali poolt pakutab suveülikool on seega tudengile väga heaks hüppelauaks. Kunanstatistika kohaselt jääb enamik praktikale tulnuist ka edasi ettevõttesse tööle, siis järelikult on tegemist väga hästi läbimõeldud asjaga. 

Täiesti teise lähenemisega oli Merle Liisu Lindma, kes ise otseselt IT tööd ei tee vaid tegeleb  personaliga. Oma loenguga pani ta mõtlema kõigele, mis on seotud inimesena elus toime tulemisega. Kas ma tahan  olla elu poolt juhitud või juhtida oma elu ise. Selle peale, kes ma olen inimesena, mis mind motiveerib, mis mind õnnelikuks teeb peaksid tegelikult mõtlema kõik inimesed ja sellest lähtuvalt ka oma elu korraldama. Kuid kahjuks, nagu ka loengust välja tuli, teevad seda vaid väga vähesed inimesed. Enamik inimesi püüvad lihtsalt vastata pidevalt kellegi ootustele. Väga tugevalt on sellega seotud inimese elus erialavalik Kui inimene teeb selgeks selle, kes ta on ja mis teda liikuma paneb, hakkab ta tegema elus hoopis teadlikumaid valikuid. See omakorda suurendab inimese rahulolu. Seega, olles teadlik, kes sa oled, saad sa valida endale õige töö, mida sa armastad ja olla selles edukas ja seeläbi ka õnnelik. Üldjuhul on õnnelikud inimesed oma töös ka hulga produktiivsemad.

Lisaks üldisematele teemadele sisaldas kursus ka loenguid, mis käsitlesid mingeid kindlaid IT valdkonna aspekte. Innovatsioonist rääkis oma loengus Linnar Viik. Oma käsitluses tõi ta välja innovatsiooni olemuse ning selle olulisuse. Innovatsioon on seaotud eelkõige just IT sektoriga, kuna valdkond on väga kiirest arenev. Arengu põhjuseks ongi see, et pidevalt mõeldakse välja ja võetakse kasutusele uusi nüansse. Innovatsiooni mootorina tõi loengupidaja välja julguse eksida ja uuesti proovida. Tegemist on väga olulise omadusega, ilma milleta ei toimuks tehnoloogias just eriti kiiret progressi. Väga paljud leiutise inimkonna ajaloos on saanud alguse sellest, et selle välja mõelnud isik julges pärast mitmeid eksimusi ikka uuesti proovida. Selleks, et uusi ideid saaks genereerida peab ettevõtte ülesehitus seda ka soodustama. Traditsioonilist väga hierarhilise käsuliiniga firmad seda paraku ei võimalda. Seetõttu peaks ettevõtte töökeskond soodustama uute ideedega välja tulemist.

Väga oluline ja informatiivne oli ka Tarmo Randeli loeng küberkuritegevuse teemal. Tegemist on iga aastal järjest aktuaalsemaks muutuva teemaga ning iga IT valdkonnas tegelev inimene peaks olema sellega tuttav.

Lisaks arenduse poole tutvustamisele oli administreeimist kursuse raames tutvustama kutsutud Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype'st. Tegemist oli põhjaliku ülevaatega serverite haldamisest ja nende töös hoidmisest. Hea oli kuulda, et mehed naudivad oma tööd ning ei lase sellel enda jaoks rutiinseks muutuda. Võtavad juurde uusi ülesandeid ja üritavad pidevalt töösse värskust juurde tuua.

Kokkuvõtvalt võiks kindlasti öelda, et antud kursuse näol oli tegemist väga ülevaatliku loengusarjaga, mis annab hulganisti vajalikku infot valdkonna kohta ja kasulikke näpunäiteid edaspidiseks tööeluks. Usun, et nendest loengutest saavad väga paljud tudengid enda jaoks palju vajalikke vastuseid, ilma milleta jääks tõenäoliselt palju küsimusi õhku rippuma. Tegemist on kindlasti väga vajaliku kursusega.

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd



'''Õpingukorralduse küsimused ja vastused:'''

'''Küsimus A 

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemetri lõppu.


'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''

Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele .

'''Mis on tähtajad'''?

Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu . Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev!.

'''Palju maksab, kui oled riigifinantseeritaval(RF)õppekohal?'''

RF tudengile on kordussooritus tasuta
'''
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?''' 

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

'''Küsimus 5 Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' 
  '''Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:'''
•… kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem;
•… kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro. 
•… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

•Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus
•Taotlusi saab esitada AINULT semestri esimesel kuul:
1.-30. september
1.-28.(29.) veebruar
 

Kasutatud lingid:

http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/