User:Rveskiva

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rico Veskiväli
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Esimene loeng selles aines oli ka ühtlasi minu esimene loeng ülikoolis. Esimest korda suures auditooriumis olles, oli ärevust ja teadmatust küllaga. See loeng täitis oma eesmärki suuresti, kuna sealt lahkudes, olin märksa teadlikum sellest, mismoodi minu edasine elu siin koolis ja ka IT-maailmas välja nägema hakkab. Selles loengus õpetati meile kuidas hakkama saada ülikoolis ja räägiti üldisest õppekorraldusest, nagu deklareerimine, punanejoon jne. Meelde jäid Inga Vau sõnad „Kõrghariduse roll on õpetada meid nägema tervikut“. Ning neid sõnu olen püüdnud meeles hoida, oma esimese kahekuu jooksul ülikoolis. Sain aru, et Ülikoolis ei ole enam seda puust ja punasest ettetegemist ja nüüdsest saavutan täpselt nii palju, kui iseendale eesmärgiks sean.

Teist loengut tuli meile andma Linnar Viik, kes jäi mulle meelde juba avaaktuselt oma kõnega. Loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Linnar seletas lahti sõna „innovatsioon“ ja tõi hulganisti näiteid maailmast innovatsiooni, innovaatiliste teenuste, positsioneerimise jne kohta. Kui alguses toodi näited küsimuse, „mis on innovatsioon?“ kohta ainult tehnika valdkonnast, siis peale loengut oli teadmiste pagas juba märksa suurem. Loengust jätsin meelde selle, et tihtipeale on lihtsam ja kasulikum teiste väljamõeldud asju praktilisemalt ja paremalt ära kasutada, mitte ise asju välja mõelda. Linnari loengust ära minnes ei jõudnud ära oodata, et minna koju ja seda uuesti vaadata.

Kolmandat loengut tuli meile rääkima Mart Mangus, meie enda kooli vilistlane. Loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“. Mart tutvustas meid IT startupide maailma, ta tõi näiteid enda tehtud firmadest ja netilehekülgedest. Loengus õpetati kuidas luua firmat ja seletati lahti kõik firma loomisega seonduv. Mart lasi ka meil välja mõelda äriideid ja pärast pidime rühmaga SWOT analüüsi oma pakutud äriidee kohta tegema. Loeng oli huvitav ja kaasahaarav, kuna Mart oli meile rohkem sarnane, kui teised õppejõud ja teda näha tegemas IT Startupe ja firmasid oli väga inspireeriv. Mardi edasiantud teadmised olid kindlasti väga kasulikud ja omavad väga tähtsat rolli, meie tulevikus IT alal.

Neljandas loengus oli teemaks „Robootikast IT Kolledžis“ ja rääkima oli tulnud meie oma kooli Margus Ernits. Loengus räägiti sellest, kuidas õppimine ei tohi olla igav ja ainult teooria, kuna siis puudub üliõpilasel motivatsioon ja huvi õppida, ning selle tagajärjel kaob ka õpitu kordades kiiremini meelest. Õppimine peab olemas lõbus, huvitav ja mänguline. Tänu sellele tekib vastupidine efekt, õpilasel tekib tahe edasiõppida ja uurida antud valdkonda. Õppides tuleb kasutada kaasaegseid vahendeid, mis lihtsustavad õpilaste vahelist suhtlemist ja jagamist, mis omakorda soodustab õppetööd. Margus Ernits tutvustas ka robootikat IT Kolledžsis ja tõi videonäited eelmise aastate võistluste kohta.

Viies loeng oli teemal „Serverikeskuste võrguarhitektuur“i. Rääkima oli tulnud Net Groupist Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Jaan rääkis andmekeskustest ja pidevast vajadusest kiiremaks andmete vahetuseks. Tundub põnev, et varsti võib kätte jõuda aeg, kus meie käsutuses on ainult terminalid ja kõiki teenuseid nagu videokaardid, protsessorid, mälud jne ostame teenusepakkujalt st., et enam ei ole vaja koju laua all olevat kasti, vaid see kastis toimuv protsess, toimub kuskil mujal ja see saadetakse sulle läbi võrgu. See terminal on avatav kõikjal kus on pääs võrku ja see tähendab seda, et kõik meie arvutitega ja IT’ga seonduv on veel kiiremini kättesaadav. Andmekeskused ja serverid omavad IT-maailma tulevikus väga suurt rolli ja nende ajajärk on alles alguses.

Kuuendas loengus räägiti teemal „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ lektoriks oli Agu Leinfeld. Loengus räägiti tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale. Tihtipeale arvatakse, et uued tehnoloogiad ja innovatsioonid muudavad meie elu lihtsamaks, kahjuks on ajalugu aga näidanud, et iga uue tehnoloogia kasutusele võtt vähendab meie vabaaega. Inimesed ei taju seda mõju mis kaasneb, uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega. 20 aastat tagasi ei olnud igal inimesel mobiiltelefoni ning seda ei peetud vajalikuks, nüüd on aga pilt hoopis teistsugune. Küsimus tekibki selle kohapeal, et kas kõik need uuendused pigem lihtsustavad meie elu või pigem muudavad keerulisemaks.

Kuuenda loengu teemaks oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, lektoriks oli Anto Veldre. Anto õpetas asju vaatama sügavama pilguga, et iga vaadeldava tehnika taga on palju rohkem vastuseid kui üldmuljel võib paista. Ta rääkis ka kaitsmisest, et kaitset ei saa õppida ilma rünnakuta ja see kehtib ka infotehnoloogia alal, et õppida ennast kaitsma, tuleb õppida ka ründama. Loeng oli huvitav kuna sain teada, et IT-maailmas on täielikku turvalisust peaaegu võimatu saavutada ja igal väiksel liigutusel võib olla suur tagajärg.

Kaheksandas loengus oli teemaks „Akadeemia tee Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, lektor oli Kalle Tammemäe. Loeng oli tutvustav edasiseks hariduseks. Räägiti ja tutvustati Tallinna Tehnika Ülikooli ja kõike TTÜ’ga seotuvat. Tutvustati erinevaid sertifikaate ja võistluseid. Arvan, et loengu eesmärk oli see, et avardada natuke mõtlemist, et mida teha peale IT Kolledžit.

Aine täitis oma eesmärki, kuna igal loengul sain midagi uut ja huvitavat teada. Loengutes käsitleti mingit osa IT-maailma suurest tervikust ja kõigi loengute vahel võib leida ühiseid osi, mis nende kokkusidumisel moodustavad terviku. Kasvõi ühes valdkonnas toimuv muutus võib suuresti mõjutada teist valdkonda. Loengud olid ka huvitavad kuna igat teemat tuli tutvustama, omaala spetsialist ja iga lektor suutis anda oma teemat edasi huvitavalt ja professionaalselt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tuleb sooritada kordusarvestus. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Ainet õpetava õppejõuga. Õppeosakonnas toimub registreerimine. Õppejõu poolt määratud. Tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 13 eur.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel; Lapse hooldamiseks; Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Avaldus rektori nimele. Avaldusega kaasas on vajaminevad tõendid. Maksimaalne puhkuse aeg on lapse hooldamiseks, mis kehtib kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Üliõpilane esitab avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah, saab.